Mida me teame Valgevenest? Kui palju me üldse teame endistest NL-i iseseisvunud kaugematest liiduvabariikidest? Kuidas seal elatakse? Areng vs taandareng, hästi või halvasti - igaühel meist on kas mõni isiklik infoallikas või hoopis kogemus. Minul polnud kumbagi, ometigi valisin selle riigi reisi sihtkohaks. Ja ei kahetse põrmugi. Viimasel ajal olin sattunud lugema suhtkoht positiivseid artikleid Valgevenest ning kuulnud ka mõningast järelkaja seda riiki külastanud inimestelt. Seda oli aga häbematult vähe. Mitmed tuttavad küsisid üllatunult: Mida Sa sinna ära kaotasid? Mida seal vaadata või teha on? Jne, jne. Paariariik, viimane Euroopa diktatuuririik, Venemaa partner jms. Selline on umbestäpselt meediakuvand sellest suht suurest slaaviriigist. Tegelikkus on hoopistükkis teine - valgevene, poola ja leedu rahva saatused, ajalugu ja kultuur on sajandite jooksul omavahel väga tihedalt läbi põimunud. Leedu suurvürstiriik oma hiigelaegadel oli samahästi kui Valgevene riik ja seda mitmes mõttes. Seda Euroopa suurimat riiki valitsetigi Valgevene pinnalt. Ja kes meist üldse teab, et Valgevene Vabariik kuulutati välja täpselt 1 kuu ja 1 päev pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist?

Olen nüüd nädalajagu päevi resilt tagasi ning tahan nähtust-kogetust veidi pikemalt kirjutada.

Niisiis - Valgevenest! Ausalt ja üllatusega! Võiks isegi öelda, et vaimustusega...

Kord ja puhtus - just sellest võib lausa ülivõrdes pajatada. Kuidas see on saavutatud - täielik müstika! Kusjuures igal pool: nii väiksemad linnad, kui Minsk (2mln el), läbitud külad, bensiinijaamad. Sealviibitud 5 päeva jooksul mitte ühtegi mahakukkunud/visatud paberi- vm prügi, suitsukoni, täissoditud maja, prügi üleajavaid prügikaste - no otsi või tikutulega, mida pole-seda pole. Tähistan riigijuhi leheruumi kokkuhoiu mõttes L-iga - saime teada, et L on suur puhtusearmastaja ning tähtkujult Neitsi. See on ju tore, aga selline "parjadok" kogu riigis - tundub imena. Aga nii see tõesti on.

Miilitsaautosid oli mitmel pool näha, korrarikkujaid aga mitte. Vaevalt et neid üldse pole - kuid nendega ei käituta nii mannetult ja "siidkinnastes" kui kodukamaral ning mujalgi nn "arenenud riikides".

Näiteks joodikud saadetakse sundravile profülaktooriumitesse, kus nad peavad tööd tegema. Tänavatel k.a vanalinn ei kohanud me kerjuseid ega kodutuid.

Avarus ja lillerohkus - ei ole palju liialdatud, kui väidan, et suvalisel kõnniteel võib helikopter maanduda ning ka 15 tuh-se elanikuga linnakese peaväljak on sama suur kui meie pealinna oma. Lillekompositsioone on tohutult, üks kaunim kui teine.

Riigivalitsemine - diktatuur või mitte, ei julge väita v. kinnitada . Samas, liberaalsuse ning pideva katsetamisega ka kaugele ei purjeta. Kas meil k.a Euroopa on siin veel arenguruumi või kaos juba paistmas - eks me näe.

Valgevenes on "poolsotsialistlik" riigikorraldus. Säilinud on kolhoosid/ühistud, maaelu ning töökohad. Põllumajandus on väga arenenud. Põhimõte: oma rahvas tuleb toita ning tööga kindlustada ning impordist ei tohi sõltuda. Agrokülad: kus töötavad inimesed saavad tasuta korteri (ka erastamisvõimalus). Valgevene maine paraneb aasta-aastalt. Arendab suhteid EL-i ja Hiinaga, sõltub ka Venemaast.

Arvukalt