Article

Mida päev edasi, seda rohkem valdavad mind vastakad tunded: ühelt poolt tahaks, et see jama juba kord lõpeks ja teiselt poolt, et saabuks tõehetk neile, kes inimeste arvamusest emotsioonivabalt ja kivinäoga üle sõidavad. Jah, tuleb tunnistada, et plekituid on vähe või pole neid üldse... Ja mis see oligi, mis ikka vee peal ujub...!? Minus tekitab pigem hämmingut, et kuidas saavad need, kes ilmselgelt oma tööga (loe: rahva huvides) toime ei ole tulnud (mõningad erandid välja arvatud), toovad tuima näoga välja negatiivset sealt, kus on päris palju tulemusi nii näha kui tunda. Ja kus on eetika, kui 3 väikese ja reitingulangusega erakonda soovivad teha "kambakat" vaid ühele isikule, kelle erakonnal on tõenäoliselt suurim toetus. Ja loomulikult nii luukered kui ka palju tuntavaid tulemusi. Ja kuidas suhtuda raadioreklaami: vali oravaemand... jättes põhjenduseta, mida ta usalduse ärateenimiseks teinud on ja jättes lisamata, et volikokku ta niikuinii ei lähe. Mis see on? Mäletan oma esimest aastakümnete tagust jõulist meesülemust, kes lolluste kohta kõmistas "mõggga". Siit läks käibele väljend: möga kolme g-ga". Ja veel: muneja kana kaagutab siis, kui munad (loe:tulemus") korvis. Broilerid teadupärast ei mune, vaid on lihalinnud... kaagutada aga oskavad küll.