Joodiku palve
/ 3. august 2014
Alates päevast, mil jõustus uus joomarlust soodustav-ergutav-virgutav seadus, kuuleme praktiliselt iga päev uudistes uppumissurmadest, ühistranspordis (õnneks veel tagumistel pinkidel) laiutavad pudelite või õllepurkidega tegelased ning haljasalad täituvad meie oma "armsate" napsitajatega. Aga oh ei - ei nad meid sega...
Huvitav oleks teada, millises staadiumis või siis lausa kollektiivse ajupuudega oli seadusandja, kes sellise seaduse vastu võttis. Kas keegi kavatseb ka vastutada? Kas enne sellise seaduse esitamist ei hinnatud võimalikke mõjusid... konservatiivselt ja täie mõistuse juures? Kas varsti oleme olukorras, kus normaalsetele ja seaduskuulekatele kodanikele ei jätku enam vajadusel päästjaid-meedikuid jms, kuna olemasolevad vähesed abistajad peavad kulutama oma niigi vähest ressurssi tegelastele, kellelt kainet mõistust oodata oleks liiga palju tahta?
Ja siit tuleb joodiku palve, mille leidsin Indrek Hargla romaanist "Apteeker Melchior ja Tallinna Kroonika":
Pühitsetud olgu hea vein. Sinu hukatus tulgu. Sinu möll sündigu nagu peekris, nõnda ka kõrtsis. Meie igapäevast kärakat anna meile tänapäev. Ja ulata meile meie peekrid, nagu meiegi need oma joomasõpradele edasi ulatame. Ja ära saada meile haiget pead, vaid päästa meid ära oksendamisest... Sest Sinu päralt on purjukstegemise vägi ja pidu igavesti...
Lisa kommentaar