Article

Jumal tänatud, see on nüüd läbi... Silmad punased öisest ülevalolekust nagu põlluhiirel, kuid rahulolu hinges. Rahvale tsirkust (palagani, katteta lubadusi jms) ja leiba... Vähemalt seegi hea, et palagan ei lähe siiski veel kõigile peale. Kuigi tean isiklikult ka vanema generatsiooni esindajaid, kellele see korda läks... Tähelepanuväärseks pean oravate jätkuvat optimismi ja parimad näited sellest on "kasv miinusmärgiga", meedia süüdistamine ja jätkuv uhkus eesti üle. Juba valimiskampaania ajal mõtlesin, et kui ollakse juba nii pikalt uhked, siis muutusteks ja olukorra analüüsiks potensiaal puudub. Mis muud, kui täiskäigul edasi (kasvõi kuristikku), aga säilitagem stagnatsioon ning põlistagem lollused. Ja eriti vahva oleks veel linna rahakott ka kätte saada. Palju õnne! Kui jätkuvalt probleeme eitatakse - siis milline on diagnoos? Edasi saab minna vaid olukorra kaardistamisest ning ajupotensiaali kasutamisest (juhul, kui seda üldse on). Ma ei ole ainuke, kes on veendunud, et valitsev koalitsioon on teinud rohkem kui vaja, et vähendada on valijaskonda. Ja kui uskuda vandenõuteoreetikuid, siis "pole inimest-pole probleemi!". Las hääletavad jalgadega (kes jaksavad) - ülejäänud surgu või nälga või haigustesse olematu või raskesti kättesaadava arstiabi tõttu. Kas meil toimetavad reptiilid ja valitseb reptilism (igatahes kohati tundub, et tegu on nakkusega)?