Eelseisvatest valmistest

Tuleb tunnistada, et ega see kerge töö ei olnud - eriti programmide pikkust arvestades. Seega tuleb ausalt tunnistada, et osa programmidest, mis olid eriti nõukahõngulised-deklaratiivsed-üldsõnalised jne ei leidnudki minult täit tähelepanu ja pühendumust. Ja üllatus-üllatus: parimaks pean EKRE programmi. Selles on kõik paigas: alustades valimislubaduste täpsest ja konkreetsest sõnastusest, eesti elu valupunktide teadvustamisest ning meetmetest, mis meid stagnatsioonist uuesti arenguteele aitaksid. Minu hinnangul on hea ka Keskerakonna programm ja huvitaval kombel on seal mitmeid kattuvusi EKRE-ga. Samas on ka mõningast deklaratiivsust, mis EKRE-l puudub. Kuid sellised lubadused tooksid Eesti tõenäoliselt praegusest mülkast välja... Seega: on aeg teha teisiti... Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole olnud senini neist kummagi valija, kuid Eesti kui riigi jätkusuutlikkus on mulle ja loodan, et ka enamikule meist veel oluline. Ja nüüd: kindlalt edasi... Vaatasin oravarahva välimislubadusi ja silma torkas järgmist: valimislubadused on loosunglikud ja tuletavad meelde nõukaaegseid viisaastakuplaane, kus paberil paistab küll plaan, kuid sisu välja kaevata ei õnnestu (enne loojub issanda päike, kui arusaamine kohale jõuab). Üks minu arvates huvitav ja tähelepanuväärne nn täpselt sõnastatud valimislubadus: "peab vajalikuks toetada Venemaa arengut lääneliku demokraatia suunas". Siit järeldused tehku juba igaüks ise... kas siis oma fantaasiale või rikutuseastmele tuginedes. Prgramm lähtub eeldusest (mis ei võimaldagi vigade parandust), et kõik senine on õige ja samal kursil püsimine peab olema vääramatu. Ma näen selles programmis vähe Eestit, palju NATO-t, välispartnerlust ja militaarsust. Ruulivad sõnad ja sõnaühendid (kusjuures nii algavad täpselt sõnastatud valimislubadused): taotleb, edendab, tegutseb, loob võimalused, peab vajalikuks... Ja siis saab nelja aasta pärast jälle kinnitada: tehtud ning kindlalt edasi... Kui paljud meist siis seda riiki veel oma koduks saavad pidada, on iseküsimus.