Eesti laulust

Eile õhtul toimus järjekordne eesti laulu valimine Eurovisioonile ja kui selle valimine jätta žüriile, siis võib kindel olla, et Eestil pole mingitki lootust edasipääsemiseks... Ja nagu ikka päästis ka seekord olukorra rahvahääletus. Miks on nii, et kohapealne hindamiskomisjon ei taha arvestada sellega, kuhu me oma laulu saadame. Lähtuda võiks ikka eelkõige sellest, et mitte riigile häbi teha ja mitte juba ette teades kindlalt kaotama minna. Milleks siis üldse riigi raha raisata? Oleks ju normaalne, et lugu oleks nii kuulatav kui vaadatav. Kaunid ballaadid heas esituses on ju Eestile edu toonud. Ja nagu ikka jäävad välja suurima potensiaaliga lood - ja seda just Eurovisiooni arvestades. Praegu kipub nii olema, et kui hindajad oleksid räpi fännid, siis valiksid nad kasvõi Kapa-Kohila räppari, peaasi et neile meeldib. Elevandid võivad ju omas elemendis peale minna ja korra juba läbipõrunud reisisaatja ka kellelegi meeldida, kuid Eurovisioon pole see koht, kus laulu valikul kolinal kogu-aeg samadesse ämbritesse astuda. Ka Danieli punt oleks valituks osutunult hea valik olnud - nii superlahedate poiste kui ka hea loo poolest.